Skandaalne Väo liiklussõlm kolmandal katsel

Väo liiklussõlmes saavad kokku Tallinna–Narva maantee, Tallinna ringteele viiv Lagedi tee ja Laagna teelt Narva maanteele kulgev Rahu tee, mistõttu on tegu riigi ühe olulisema liiklussõlmega. Sõlme esimene detailplaneering algatati juba 2007. aastal. See kukkus läbi keskkonnamõjudega seotud põhjustel. Teine, Olerexi dikteerimisel toimunud katse põrus lõpuks liiklusohutuse, eriti talviste ohtude tõttu. Ka kolmas ja veel ahjusoe lahendus sisaldab Olerexi tanklat, kuid tankla nihkub kavandatava maadevahetuse õnnestumisel liiklussõlme keskmest eemale ja häirib seega vähem sõlme liiklust.

Neli aastat tagasi kirjutasime Äripäevas, kuidas keset Tallinna üht tuiksoont hakkab troonima Olerex, kes on enda huvidest lähtuvalt tellinud kahe rahvusvahelise põhimaantee ristumisele rajatava uue liiklussõlme ehitusprojekti. Kui toona teema tõstatudes ei tunnistanud maanteeamet ja Tallinna linnaametnikud, et Olerexi huvidele on ohvriks toodud koguni liiklusohutus, rääkimata liiklemise mugavusest, siis umbes aasta hiljem 2013. aasta alguses maanteeameti uue peadirektori Aivo Adamsoni käe all teatas maanteeamet siiski ootamatult, et asi peatatakse ja tuleb uus lahendus. Põhjenduseks toodi avastus, et üks rampidest oleks talvisel ajal oma kalde tõttu osutunud selliseks, kust veokid enne ringteed peatudes enam liikuma ei saa.

Nüüd, omakorda kolm aastat hiljem, on maanteeametnikud juba oluliselt avatumad ning maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Kaupo Sirk nendib, et eelmine lahendus lähtus eelkõige Olerexi huvidest. „Otsustasime, et nendel Ameerika mägedel liiklemine on ohtlik ja paneme asja seisma. Selge see, et eelmine lahendus oli parim Olerexile, kuid kahe rahvusvahelise põhimaantee ristumiskoht peab lähtuma ikka transiitliikluse vajadustest, mitte ühe arendaja huvidest,“ ütleb Sirk nüüd. Ta ei oska küll selgitada, miks Olerex üldse dikteerima lasti, kuid nendib, et ka tema isiklikult pole kogu minevikuga rahul. Sirk toonitab, et maanteeamet on oma hoiakuid kõvasti muutnud. Näiteks räägib ta, et nüüd – uue lahenduse puhul – ei hakanud maanteeamet Olerexiga enne üldse rääkimagi, kui ametil oli lauale panna oma lahendus, mis oli juba ka Tallinna linnaga kooskõlastatud. „Ehk siis rõhk oli nüüd hoopis mujal – enne mõistlik lahendus ja seejärel kokkuleppe otsimine maaomanikuga,“ kinnitab Sirk.

Soolas on maadevahetus

Siiski ei saa Olerexist ja tema tanklast üle ega ümber ka uue, juba ka avalikul väljapanekul olnud detailplaneeringuga. Nimelt on maanteeamet pärast pikki läbirääkimisi saavutanud kütuseärimeestele Antti Moppelile ja Andres Linnasele kuuluva Olerexiga kokkuleppe maadevahetuseks, mille järgi vahetab Olerex oma Väo liiklussõlme keskmesse jääva maatüki kahe väiksema maatüki vastu, millest üks asub samas Väo liiklussõlmes, kuid pisut vähem pretensioonikas kohas, ning teine maatükk asub Mõigus, kus seni on Olerex pidanud oma automaattanklat maanteeameti hinnangul lubamatult ning juba mitu aastat on Olerex ja maanteeamet Mõigu tankla üle kohtus vaielnud. See, et läbirääkimistel tuleb koos vaadelda kahte probleemi – Väo ja Mõigu tanklaid – oli Sirgi sõnul Olerexi esmane nõue.

Kuigi ühe tanklakrundi vastu saab Olerex kaks ja näib, et kütusefirma on ikkagi võidumees, siis Sirk ütleb, et tegelikult võidavad tehingutest selle õnnestumisel kõik osapooled ning et maadevahetus on puhtalt maatükkide väärtuse põhjal riigile isegi kasulikum kui Olerexile.

„Meie selge sõnum Olerexile oli ka pärast seda viimast maade hindamist, et põhimõtteliselt riik teile midagi juurde maksta ei kavatse ja et kehtima jäävad ka lisakohustused,“ sõnab Sirk.

Sirgi väitel oli Olerex enim vastu just projekteerimise kinnimaksmisele, sest erinevalt eelmisest lahendusest, mille puhul Olerex samuti projekteerimise kinni maksis, tuleb projekt seekord koostada maanteeameti, mitte kütusefirma enda taktikepi järgi. „Meie huvi on muu hulgas kiirus, kuna ise oleksime pidanud korraldama riigihanke ja valima odavaima pakkumise, aga Olerex saab kohe projekti tellida sobivalt tegijalt (K-Projektilt, kes koostas ka sõlme värske detailplaneeringu – toim),“ selgitab Sirk. Seega säästab riik nii aega kui ka raha.

Kas ka uus lahendus on liiklusohtlik?

Rambolli Lähis-Ida projekteerimiskonsultant Raul Vibo, kes pidas Väo liiklussõlme eelmist lahendust selgelt liiklusohtlikuks ning võitles koos kolleegi Ain Kendraga selle kehtestamise vastu, on pea sama kriitiline ka uue lahenduse suhtes. „Praegusel juhul on meil laual detailplaneering, mille puhul on selgelt näha maaomaniku huvide domineerimine ning avalikkuse jaoks jääb selgusetuks selle huvi lõplik hind maksumaksjale. Teekasutajate jaoks on tegemist ohtliku olukorraga,“ sõnab Vibo oma blogipostituses, kus analüüsib Väo liiklussõlme värsket lahendust.

Vibo hinnangul oleks ainus mõistlik väljapääs olukorrast detailplaneeringu menetluse lõpetamine ja ohutu ristmiku ehitamiseks vajaliku eramaa võõrandamine. Uuele Väo sõlme detailplaneeringule Vibo ametlikke vastuväiteid siiski esitada ei kavatse. „Jätan käsipiduri puutumata ja usun, et edaspidi tegelevad maksumaksjate ja liiklejate huvide kaitsega riigikontroll ja kaitsepolitsei,“ põhjendab ta blogis.

Maanteeameti asejuht Sirk nendib, et Olerexi maatüki sundvõõrandamine oleks riigile praegusest lahendusest kahjulikum. Esiteks võtaks see Sirgi sõnul taas aastaid aega ja teiseks on Olerexi maatüki väärtus kümmekonna aastaga tõusnud selliseks, et kui kümme aastat tagasi küsis Olerex oma maa eest maanteeameti hinnangu umbes neljakordset turuhinda, siis nüüdseks ongi maatüki väärtus selle Olerexi toona küsitud maksumuse lähedal ning Olerexil võib olla samuti hoopis uus nägemus sellest, mis hinnaga ta on nõus maast loobuma.

Praeguse lahenduse kohta ütleb Sirk, et tegemist on win-win (kõik võidavad) olukorraga, mille tulemusel saavad osapooled edaspidi vaidlemise asemel keskenduda oma põhitegevusele. Küll aga sõltub maadevahetuse vormistamine valitsusest, kes peab kõik maadevahetused kinnitama. Lähikuudel tehakse maadele uued hindamised ning siis ongi pall juba valitsuse käes. Juhul, kui maade vahetamine ei õnnestu, ongi Sirgi sõnul järel vaid Olerexi maa sundvõõrandamise variant.

Väo liiklussõlme ehitamine läheb maksma hinnanguliselt 20 miljoni eurot, millest lõviosa kaetakse Euroopa Liidu rahaga ja umbes 20–25% panustab Eesti riik.